Ironman Tallinn 2018 kokkuvõte

Seitsmes täispikk distants, esimene IM logo all.


Sellel hooajal otsustasin seoses asjaoluga, et toodi koju ukse alla tähtis üritus, teha tavapärase Eesti plekkmehe asemel Ironman logo all korraldatav täispikk triatlon.

Mitmed on öelnud, et ega ainult distants ei loe vaid korraldaja (IM) loeb (kusjuures korraldaja Eestis on ju juba nii palju aastaid näidanud head taset, et midagi uut rabavat kvaliteediliselt ei tuvastanud), eks siis sai proovitud (v.t. üldkokkuvõte):-)


Kirja panin nii Otepää pooliku kui Tallinna pika juba esimeses voorus vist oli septembris.

Ettevalmistus on olnud suhteliselt OK mahtude osas, täpselt kokku ei hakka arvutama, aga peale viimast 2017 augustis toimunud täispikka vast midagi nii:
Ujumine umbes 300km tundides vast sinna 100h kanti või gramm alla.
Ratas 7500km tundides umbes 250+. Seal ka pukk sees, jah tean et need km-id ei ole võrreldavad, õues kuskil 5000+. Mallorca laager teist aastat, kus sai aprillis juba mägesi 1000km alla.
Jooks 1000km, tundides ehk  90-100h juurde.
Kokku seega umbes 450h.
Seal sees sai tehtud eelmise aasta lõpus enda jooksu isiklikud maratoni (3:35) ja poolmaratoni (neto alla 1:40) tulemused ning Paide-Türi rahvajooksu 13,6km-ga (1:01) võis ka rahule jääda.

Mõned triatlonid ka tiksutud sel hooajal:
Paide sprint, mis kulges eriliste emotsioonideta tavapärase lühiraja rabelemisega, vast rattaga võis rahule jääda.
Otepää poolik IM, mis oli mul haiguse nädalal kus kolmapäeval oli veel kerge palavik. Rahule võis jääda ujumise ja rattaga, jooks oli alates kolmandast kilomeetrist jalutamine 160+ pulsiga, keha ilmselt haigusest segi omadega. Tulemus halvim poolik mis tehtud, kuigi jooksule sain isikliku rekordi graafikus.
Valga olümpia, vist tuli isiklik OD rekord ka 2:23, seal jäin samuti rahule jooksuga (alla 46min, aga oli ka alla 10km pisut) olgugi, et eelmisel päeval tegin veel 10,7km ümber Pühajärve jooksu palavas.


Ujumine
Arvestades asjaolu, et vesi oli veel mõned päevad tagasi suisa nii jahe, et võibolla oleks ujumine üldse ära jäänud, oli hea et toimus ja täismahus. Miinusena võiks mainida, et oli ikka kuradi jahe (jutu järgi 15,6 vms, aga tunde järgi jahedam, pigem 13-14, mida ka mitmete kellad näitasid) ja kuna mul jalad ei kannata krampide osas eriti külma, siis oli kindel juba prooviujumisel, et krambiralli saab tulema kindlalt. Siiski täispikk ilma ujumiseta on mingi poolik jama ja oleks pettumus, mingu kasvõi 2h ja olgu üle keha krambid (v.t. 2012 blogi):-) Ainsa nn soojenduselemendina kasutasin topelt ujumismütsi, sest ühe mütsiga oli hing prooviujumisel kohe kinni, pisut nagu oli parem kahega.

Protsess ise kulges tavapäraselt, ideaalne sujuv start, ei mingit mäsu selles osas, mõnede poide juures oli natu ummikut, aga ei midagi erilist. Nagu teada oli siis hakkasid umbes enne 1500m täitumist jalakrambid, algul varbad, siis talla alt ja muidugi lõpuks sääred. Iga kord kui jälle kramp süvenes tuli tõmbeid rahulikumalt teha ja jalga risti suruda, mis muidugi viis kiirust alla. esimesed kolm 500m lap-i olid täitsa ok tempos nagu pidigi olema, keskmiselt kuskil 1:45-48/100m temposse, sealt edasi aina uimasemad kuni viimased 2:08 temposse juba. Kella järgi on keskmine kiirus 1:58, mis on üle 10 sekundi per 100m aeglasem kui miinimumplaan oli seatud. Enda kohta ujusin suht sirgelt, kogu distants on 3863m. Aeg tuli protokolli järgi 1:15:53, praeguselt vormilt võiksin olla 10 min kiirem...

T1
Kuna külmast olid jäsemed suht kanged siis uimerdasin vahetuses ikka korralikult, panin sokid ja maanteekingad, et oleks maksimaalselt mugav sõita. Aeg 7:38, mis on ilmselt üks aeglasemaid.

Ratas
Kohe rattale minnes nägin kiirabiautosse liigutatavat võistlejat, kes oli seal kuskil lähedal juba lebosse visanud, lisaks sellele olin ka ise külmast veel suht jäik ja võtsin kogu linnast välja otsa ülirahulikult. Velo kodurajal oli nagu ikka, kerisin oma asja, jälgisin watt-i (mis üllatavalt kergelt tuli 10-20w rohkem kui ma olin plaaninud, pulss avg 136 kõigest). Mida juba kuskil kolmandiku peal märkasin olid välismaalaste hordid kes eirasid mitmeid briifingul väljatoodud reegleid. Esiteks muidugi kõige häirivam oli tuulessõit ja kohtunike puudus või liiga leebe suhtumine sellesse rikkumisse. Teiseks võsas häda tegemine ja kohatine prahiloopimine. Et oma asja teha pidi kas pundil eest ära sõitma või taga kaugemal tirri laskma. Valisin kuskil poolel trassil esimese, ehk siis panin rohkem jõudu kui võibolla oleks tahtnud ja kerisin eest ära. Sain veel mitu punti kätte ja koguaeg oli küsimus, et kas siis neil osalejatel pole üldse mingit eetikat, et kui pole järelvalvet, siis teeme grupisõitu? Õnneks silma järgi olid enamus välismaalased. Siis teisel veloringil (sõidetud oli 3:30h) umbes Keila-Joal hakkas sadama, mis kestis umbes tunni, Sakust tagasi tulles hakkasid teed tahkuma juba. Jõudu ja kiirust soe vihm suurt ei mõjutanud, lihtsalt vastik, kõik kohad liivased ja märjad.
Raja ääres oli mitmel pool tuttavaid kes ära tundsid ja ergutasid, sellest oli suur abi sujuvalt aeros olla ja peal hoida.
Kuna rajaprofiil oli pisut siiski üles alla ja ka tuultele avatud ning ise ka suht paks (89-90), siis kiirus ei tulnud suurem asi (enda kella järgi 34,7 kanti, samas algusest oli 2km puudu GPS otsimisega seoses). Üldiselt olin alguses arvutanud ja arvestanud, et kõik alla 5:15 aja on juba väga hea, siis 5:06:37-ga jäin täitsa rahule.

Tõsine töö. Foto: Mallor Malmre

T2
Kuna laekusin siis kui põhimassid liiklesid, siis oli algul korra segadus bike catcheritega, et kellele anda jne. Üldiselt eks ikka peale velo natuke kange ja sai võetud rahulikult, märgade sokkide vahetus jne. Aeg 4:27.

Jooks
Arvasin algul, et tuleb Otepää pooliku laadne tuiamine, kuna olin rattal pannud jõu mõttes rohkem välja kui oli plaanitud, samas pulss ja enesetunne lubas. Hakkasin vaikselt esimest ringi mugavustsoonis tiksuma kuni umbes poolepeal tuli selline paduvihm mida pole ammu olnud, rada muutus voolava vee jõgedeks ja hetkega olin läbimärg. Iseenesest ei olnud midagi hullu, aga märgade jalgadega ikka natuke jalad tursuvad ja liiguvad tossu sees, see ei ole mõistagi küünte elule eriti hea, ilmselt üks loobub koostööst seetõttu. Rada oli päris raske, mitmed tõusukesed ja laskumised, mis ei lasknud ühtlaselt tiksuda. Umbes teise ringi lõpus hakkas juba palavaks kiskuma ja see hakkas kiirust mõjutama mis oli sellest hetkest üle kivide ja kändude, mõnel tõusul kõndi sisse ja joogipunktides rahulik söök, vee pähe valamine ja jää põue ja mütsi sisse panek. Peale kolmandat ringi oli juba natuke parem ja siin seal oli jooksu moodi tunne. Tuttav inimene med abist andis vahepeal mingit kreemi, mis leevendas vastu keha hõõrunud käte tõttu tekkinud kipitust.
Kuuma ei talu jooksurajal, see osa on muutusteta, oleks lootnud 4h maratoni, aga tuli 4:31:15.

Nagu näha siis lõbus astumine:-)

Lõpuaeg 11:05:47, suhteliselt ootuspärane, arvestades trassi, olin meelestatud eelnevalt kuni 12h tulemusele, sest üle oma varju ei hüppa ikka. Ilmselt mõnevõrra jahedam ilm kui eelnevatel nädalatel aitas kaasa pisut.

Toitumine
Ja muidugi triatloni üks suhteliselt oluline ala mis ei ole mitte vähetähtis, sel korral polnud kuskil energiamõõna, kuna rattal oli konkreetne ja toimiv jäik ajaline plaan (iga täistund batoon, iga pooltund geeli ja soolakapsel, iga tund minimaalselt 700ml jooki, rajalt võtsin 2 pudelit). Jooksul võtsin rahulikult, et ei olnud probleemi süüa soolakurki, apelsini, banaani ning doseerida tunde järgi spordijooki ja koolat lisaks veele mida kulus ikka liitreid.

Üldkokkuvõte
Olgugi et ma ei ole mingi hullu melu peal väljas kui oma asja teen kuid see võistlus oli selles osas ikka mega, et kogu rajaäär oli tuttavaid nägusi täis, sellist elamust ei saaks raudselt mitte üheski teises riigis kus jah mass raja ääres kindlasti kohati suurem, kuid võõrad on võõrad. Sama teema ka võistlejatega, ikka motiveeriv kui ei ole kõik anonüümsed rahvusvahelised sportlased vaid palju on kohalikke kaaskannatajaid kes on tuttavad.

Ehk siis:
Kas üritus oli seda väärt? Jah loomulikult just eeltoodud põhjusel.
Kas osalen veel kui tehakse siin? Kindel see!
Kas kipitan kuhugi välismaale IM-i tegema? Oh ei, endiselt seda meelt, et kodu on kõige kallim (soodsam), välismaal võib laagris niisama matkamas käia vähe pikemalt:-)
Kas tahan teha mingeid kangemaid ekstreemsusi (meeletult rasketel trassidel täispikad, ultrakatsumused, tohutus külmas või kuumas)? Ei, minu jaoks on kohalikus mõistes piisavalt ekstreemsed ilmaolud ja distants piisab täielikult enne kui suvalisest asendist ei tule siin 10h sisse siis ei otsi täiendavaid piinlemisvõimalusi.
Kas peale IM võistlust on kuidagi teine tunne kui lihtsalt pikka läbides? Mitte eriti, seda tunnet mis oli esimese täispika lõpujoon ei ületa miski, olgu mis logo all ja kui ilusa vaibaga tahes.

Triathlon Estonia 2017 kokkuvõte

Ettevalmistus

Kui 2016 aasta oli vaheaasta kus kogu treeningmaht jäi alla 200h siis sellelt pinnalt oli novembris alustamine suhteliselt raske, kerisin mahte üles vaikselt ja sujuvalt. Samuti sai käidud aprillis kaks nädalat Mallorcal kevadlaagris. Treeningute erinevusena varasemast oli talvel korralik pukitrenn ja asjaolu, et võrdlemisi palju oli brick-e kus kohe peale ratast tuli jooks, sellest oli päris palju abi järgmise alaga kohanemisel. Samuti oli jooksul rõhk kadentsi tõstmisel, mis vahelduvalt ka õnnestus.

Mahud alates eelmisest täispikast:
Ratas 7200km 239h (millest pea 3000km ja 100h pukki alates novembrist)
Jooks 1015km 89h
Ujumine 125km 44h (enamus sellel aastal alates märtsist)

Võistlused

Kõigepealt võistlustest eelneval perioodil millega võiks rahule jääda. Normaalselt sujus Tartu 23km jooksumaraton, kus esimest korda suutsin teha tempo 5min sisse ehk 1:56 ajaga. Samuti sujusid minu kohta talutavalt mõned Tour de Tuletõrje temposõidu etapid kus sai ühel 19,35km etapil isegi 40kmh alistatud. Mitmel Aerobike TT etapil sai oma rattajõud enamvähem realiseeritud ja tuleb rahul olla, kui ikka ei ole jõudu rohkem siis pole ka kiirust loota, eks edasi treenima vaikselt. Rahule jäin veel ka Valga 3km ujumisvõistlusega kus sai keskmist tempot tehtud 1:52/100m ja ajaga alla 56min see distants läbitud.
Lisaks veel mõned jooksud (5, 8, 10, paar poolikut, maraton) mis sujusid tavapäraselt keskmiselt ja ei vääri eraldi mainimist. Proovisin ka basseinis ujumisvõistlust märtsis, kuid kuna mahtusi polnud sellel alal, siis ei liikunud ka arvestatavalt.

Triatlonidest osalesin sel aastal Viljandis sprindil ning Tartus ja Valgas olümpiadistantsil. Nendest ühelgi ei olnud mainimisväärset minekut ja lihtsalt sai treeningutena läbi tiksutud. Eriti nukker oli Otepää poolpikk, kus kõik alad eranditult olid viletsamad kui eelneval vaheaastal, olgugi, et võibolla olud olid sel korral pisut keerulisemad oli ka trenni oluliselt rohkem tehtud.

Kurvaks tegi kogu hooajal asjaolu, et olgugi enamvähem mõistlikud mahud, ok jõunäitajad ja suunatud treeningud olin võistlustel siiski ülimalt ebastabiilne ja ei suutnud absoluutselt vormi realiseerida.

Kuues täispika distantsi katsetus

 

Hommikul korralik söök ja velol rahulikult starti 10km kanti.

Ujumine läks miskipärast üle kivide ja kändude, ujusin kokku 3994m ja lisaks veel suht olematu keskmise pulsiga 138. kuksil 2700m peal oli ka kerge säärekrambitamine, kuna aga vesi oli päris soe, siis märkimisväärselt ei häirinud ja seganud. Ei jäänud absoluutselt rahule ja ajaks tuli peaaegu 1:21min (kella järgi 2:00/100m tempo).

T1 uimerdasin ikka korralikult, ujumise ajal sadanud vihmast oli kõik märg ja teadsin, et ratas saab vastik tulema, otsustasin mugavuse kasuks sel korral, kuivatasin rahulikult jalgu, lobisesin kaaskannatajatega ja panin sokid ning maanteekingad koos katetega (mis oli arvestades ilmaolusi ainuõige valik, kuna Otepääl sain tri kingaga sokita vihmas meeletud villid jalgadele, peale jooksu oli sokk jala küljes kinni). Kott kuhu kalipso tuli mahutada oli ka imepisike ja ka see kokku kerimine võttis omajagu aega. Ajaks üks aeglasemaid trassil ehk 6 minuti kanti.

Ratas oli vahelduvates vihmahoogudes ja kui ei sadanud ülevalt siis loopis alt liiva ja muud jama igalepoole, näiteks sadula taga olnud spordijoogi pudelitele, millest juues oli igakord suu liiva täis. Tuul vaikselt tõusis ja pisut pärssis liikumiskiirust Ääsmäe suunal ning Keila poole sõit oli räiges paduvihmas kus rekkad lasid külje alt läbi veel ja loopisid liiva näkku. Positiivse küljepealt pean ütlema, et jäin rahule isegi, sest suutsin oma 70% FTP-st kenasti ja ühtlaselt ära hoida, olgugi, et kadents kukkus teises pooles. Samuti oli uus ratas ja piisav rattamaht kasuks sundasendi osas ja karju appi tunnet ei olnud nagu tavaliselt peale 150km läbimist aeros, kenasti sai sõidetud lõpuni. Kuna aga antud oludes see watt polnud piisav 5h alistamiseks siis polegi midagi teha, töö sai tehtud vastavalt plaanile. Kolmas kuni seitsmes ring sõin igal ringil banaani ning kulus kokku umbes 5 geeli, mõned batoonid, 5 soolakapslit, 2 pudelit vett ja 2 pudelit kanget energiaga spordijooki. Ühe max 1min peatuse tegin ka kui puhastasin sadulat ja pükse liivast, sest hakkas hõõruma. Miinusena oli kõige ohtlikumal keeramisel Haapsalu maanteelt Ääsmäe poole tagasi täiesti kasutu reguleerija, kes autosi absoluutselt ei hoidnud ning lihtsalt vahepeal istus autos, vahepeal nokkis telefoni ja hiljem polnud seal kedagi. Märg rada oli ka omamoodi ohtlik, tean mitmeid kes kukkusid suhteliselt õnnelikult ja said jätkata, samuti kuulsin et keegi oli ka õnnetumalt viletsa nähtavuse tõttu kukkunud. Ratta aeg 5:06 kandis.

Foto: MarkoN (www.sportsdata.ee)

T2 oli muidu ootuspärane, kuid lubatud istepinke telgis siiski polnud, pidin telgist väljas lombis äärekivil istudes sokke ja jalatseid vahetama. Eks värskelt saadud vihmast kangena ja mugavat istumiskohta otsides kulus veidi kaua aega, aga 4min ei ole ka meeletu hullu, peaasi, et oli kuiv toss jalas ja sai sörgile.

Jooks algas juba tundega (kulunud oli üle 6 ja poole tunni), et päev ei ole eriti korda läinud ja pigem säästaks ennast raskest piinast ja hilisemast pikemast taastumisest, sest näha oli et PB lähedusse isegi ei ole võimalik aega saada, see eeldaks liialt alla 4h maratoni, heal juhul võimaldaks vorm teha 4h. Sai vaikselt otsast minema pandud vastavalt enesetundele, esimene poolmaraton osalt koos ühe poolpika läbijaga sinna 2h kanti. Edasi oli juba raske ja otsustasin, et enesetunne on olulisem ja mingi mõttetu tulemuse nimel ei hakka ennast rebestama, kokkuvõttes ei ole ju vahet kas aeg on 10:50 või 11:20, nagunii suvaline keskpärane tuiamine. Nii siis saigi jalutatud vahepeal ja TP-des rahulikult võetud kuni tuli lõpuks finish jooksu ajaga 4:36 paiku ja koguaeg 11:15 sisse midagi.

Kokkuvõte

Rahule suurt ei jäänud, samas sai jälle läbitud suhteliselt mugavustsoonis ja kogemusi juurde, niiet mixed emotions. Positiivse küljepealt ei ole erilist taastuskõverat ja ühegi alaga ei lasknud ennast tühjaks, et oleks halb või meeletult ebamugav.
Niiet eks ikka edasi treenida ja loota, et mõnikord ehk suudab ennast ka realiseerida. Kindlasti on plaan teha 2018 kevadlaager ja oluliselt tõsta ujumismahtu, samuti treeningute kvaliteeti veelgi tõsta. Järgmisel aastal IM Tallinn täispikana ning Keilas ehk mõni teine distants, kas olümpia, poolik, tiim või mõni eraldi ala.

Ja ongi juba mõni regamine tehtud:
Congratulations! You are now registered for the Race Ready Package IRONMAN 70.3 Otepää & IRONMAN Estonia, which includes registration for the following events: IRONMAN 70.3 Otepää and 2018 IRONMAN Tallinn. Please check each event's websites for updates.

2016 raudmees, viies sedakorda.

Etteruttavalt mainin, et läks korralikult tuksi:-P

Aga lähemalt siis miks ja kuidas täpsemalt.

Ettevalmistus

Aasta jooksul peale eelmist täispikka on ettevalmistus olnud pehmelt öeldes kesine, olen ammu ennast seadistanud vahe-aasta lainele ja on olnud sees mitmed pausid treeningutes (elukoha vahetus, kooli lõpetamine, silmaoperatsioon, mitme nädalane haigus, kokkupuude rattal autoga jmt.) ning ka motivatsioonitus näiteks pukis ratast teha või kloorivees aeleda...

Aga vabandused vabandusteks, mahud on olnud midagi taolist:
Ujumine umbes 60km, millest päris palju õues. Puudu normaalsest ettevalmistavast mahust kuskil 250km.
Ratas umbes 4000km, mahu mõttes justui tunduks et midagi isegi on (4000-5000km on minu puhul täiesti ok maht aastas), kuid see on suures osas eelneva aasta numbri ja selle aasta aprilli-mai sees, ehk siis pikad pausid vahetult enne võistlusi ei ole kindlasti kasuks. Rattal pole saanud kuidagi jõudu taha, olematud tulemused ja power. Septembris tuli 20min avg 306w, sellel aastal üle 285w pole saanud.
Jooks umbes 1000km, mida on pisut vähe (võiks olla kuskil 1500km) kuid ei midagi hullu, jooksu vormi osas tegelikult väga migagi ette heita ei saa, täitsa tavaline minu keskmine vorm. Augustis sai peale täispikka trennides tehtud parim 5km ajaga 21:20 ja parim 10km 44:20 mis on minu kohta suht talutaval kiirusel liikumine.

Kaal on kõrge, polegi nii raskena ühtki täispikka teinud, nimelt 89,7kg näitas kaal võistluspäevale eelneval hommikul. Ilus oleks kui kaalunumber oleks seal 83-85 kandis, oluline vahe just jooksul. Jällegi laiskus ja mugavus grilli õlle lainel ja vabandusi pole.

Võistlused
Septembris-oktoobris üritasin realiseerida minu jaoks head kaalu (85kg kandis) ja jooksuvormi suhet mingiteks tulemusteks poolmaratonis ja maratonis.
SEB sügisjooksul poolmaratonis Tallinnas olin veel 14km peal 4:30 tempos, kuid siis tuli surm ja lõpp kulgesin kuidagi ukerdades ja kõndides vaheldumisi, tulemus nukker 1:43:31, lootus oli 1:37 kanti teha.
Tartu Linnamaratonis läksin liikuma 3:30 pundiga, kõik oli kena kuni umbes 25km-ni kus sain haamri, ilmselt ainult värska mis mul camelbakis oli ja paar geeli olid üheks puuduseks ja teiseks punt liikus kuskil 23-24km kandis ülesmäge pigem sinna 4:40 temposse mis mind lihtsalt ära küpsetas. Tulemus olematu 3:51:37, lootus oli 3:31 sisse ehk 5:00 per km temposse teha.
Vana aasta jooksu raames tegin pea kuu ilma trennita olnuna 8,4km miskit alla 40min, kus sain uue pulsirekorid 196 ja keskmise 186bpm, ilmselgelt oli süda puhkusel ja pidi meeletult vaeva nägema.
Mõned külajooksud eelmise aasta numbrisees Sauel ja Sakus sai ka kaasa tuiatud, kuid miskit tulemust ei tulnud ja plaaninudki.
2016 numbri sees tegin oma viienda 23km metsajooksu Tartus kaasa olematu jooksuvormi ja 92kg kehakaaluga mis tuli kõigi aegade halvim 2:07:02 , kusjuures rada vist oli ka lühem kui muidu.
Rattal sai kaasa tehtud Aerobike TT sari kus ühel etapil seoses vigastusega kokkupõrkes autoga ei saanud osaleda ning Tour de Tuletõrje raames üks 23km etapp Valgus (olgu öeldud, et mõnus rahulik kõrvaline kant ja hea korraldus, julgen soovitada ja osalen ise veel võimalusel sarja etappidel, lubati miskit pikemat järgmiseks hooajaks), mingeid mainimist väärt kiirusi ja jõunumbreid ei tulnud, parimatel etappidel 275w kanti ja kiirus oli parim viimasel Kiili etapil 39,1kmh reaalset ja protokollis seoses erineva trassi pikkusega 40kmh.
Triatlonidest tegin sel hooajal enne täispikka kaasa vaid kolm.
Tartu Mill, mis oli kohe peale kuu ajast pausi ja oli täielik läbikukkumine ajaga 2:34:23 kus ratast ei saanud absoluutselt liikuma ja olid krambid vahepeal ning jooksu ei olnud üldse.
Tallinna Triatlon, mis oli juba andnud natuke jälle treenimise aega tuli veidi paremini välja juba, ratta jõuga ei jäänud rahule, kuid jooks oli juba oluliselt parem, koguaeg 2:29:47. Tallinnas oli siis tegu päris ujumisega, Tartus laperdamisega 3kmh liikuvas allavoolus. Eelmisel aastal oli Tallinnas aeg 2:20 sisse, niiet ettevalmistuse tasemest loob mingi pildi.
Otepää Ironman 70.3, aeg kesine 5:16:44 kuid jäin väga rahule, suutsin enda jaoks teha täpselt ja konkreetselt kontrollitud võistluse, rattas oleks jah võinud keskmine olla veidi lähemal NP-le, vahe oli 25w, kuid üldplaanis olematu vormi pealt rasketes oludes oli isegi jooks väga nauditav, oleks jõudnud sellel trassil tollel päeval teha ka maratoni kenasti, panin tempot juurde alles viimased paar km, muidu oli treening ja test täispikaks nii toitumise kui tempovalikute osas. Jooksu aeg 1:53:22 nendes mägistes oludes ja minu jaoks väga rahuliku 158 pulsiga (oli alla 155 kuni viimased paar km juurde vajutasin natuks) ja kella järgi 5:19 per km tempoga on olematut vormi ja kaalu arvestades väga hea tulemus.


Täispikk triatlon 2016 kirjeldus.

Olin realist ja ei lootnud mingit rekordiparandust (parim siiani 10:30 ja teine 10:40) nende huumoritreeningute pealt, oli pandud plaan, et kui 11h sisse teeb on päev korda länud, kõik mis parem sellest on boonus.
Nagu ikka, umbes 7 paiku kohale, rattad, asjad kaenlasse ja vahetusalasse, seal mingeid küsimusi polnud, ratas paika, kott nagisse, number põsele ja mingi aeg kalipso soojendusujumiseks selga.

Ujumine
Vesi väidetavalt 19 kraadini tõusnud, paar päeva ennem käisid jutud 15-16 kraadist, selles osas positiivne uudis. Start nagu ikka suht rahulik, korraga vast sinna 70 inimese kanti läks vette, 200m oli rabistamist ja sai tiksuma hakata. Olematu ujumismaht andis tunda kuskil kolmandal neljandal 500m lõigul kui tempo juba sinna 2:00 kanti pudenes, esimene 500 oli 1:44. Ootuspärased jaheda vee ja vähese trenni tõttu tekkivad sääre ja varbakrambid hakkasid kuskil 2500m peal ja kestsid lõpuni, mis tappis kiirust ja maksid mulle vähemalt 3-5min seoses vees imelikus asendis jala hoidmise või suisa varvaste käega väänamisega. Aeg 1:18:00 ja pulss 141bpm ehk teine tsoon haigutamine. Võrreldes Otepääga kus panin suht stabiilselt ja naudinguga oli suht ebameeldiv eriti teine ring. Ahjaa, kohati oli väga madal ja pidi suisa põhjas paar sammu tegema, kuna kõht käis vastu põhja ning siin seal oli palju vetikaid. Lootus oli mul teha ideaalis 1:10 ja min plaaniks olin pannud 2:00 100m tempo ehk 1:16 aja, läks pisut üle kuid siin maksis talvine laiskus ja kurta midagi ei ole.

T1
Võtsin mõnuga:-) Ehk siis aeg jumala ükskõik, vaikselt velo juures asjatamine ja liikuma, aega kulus 3:23. Ei olnud mingit stressi ega plaani, kõik ootuspärane.

Ratas
Njah, minujaoks olid rasked olud, bossid rääkisid, et ideaalne veloilm, võta siis kinni. Ühes suunas tuul toetas, teises oli peaaegu vastu, pidevalt tugevnev ka. Temp oli liiga soe minule ja päike kõrvetas mind täiesti ära. Lisaks kombele kulus auk sisse ja pidin peale igat püsti lõiku kombet kohendama, et augu kohalt jalga veriseks ei hõõruks. Treeningud ja testid lubasid absoluutse miinimumina 215w ja ok plaanina 220w, ideaalplaaniks oli seatud 225w. Reaalsuses oli aga raske 210w peal hoida, esimene 100km oli mingi motivatsioonitaoline asi kus proovisin ikka vaikselt hoida, kuid avg jäi sinna 207w kanti. Siis võtsin rahulikumaks ja otsustasin, et säästan ehk natuke jooksuks siiski. Lõplik keksmine jõud jäi 185w ja pulss 142bpm, ajaks tuli 5:21 (sees üks max minut pudelite vahetus/täitmine). Avg kiirus olematu 33,7kmh vms. Ei tea mis põhjus oli, et jõudu absoluutselt ei kannatanud peal hoida, kohe jalg täis, ju ei olnud minu päev. Iseenesest velo aeg tuli üle keskmise kui kõiki osalejaid vaadata, niiet oli vist ka teistel raske kui minu mitmekümne minutiga täiesti tuksi läinud ratas on esimeses pooles.

T2
Nagu ka eelmine vahetus, ilma stressita rahulik lebo, ajaks ootuspärane 3:14.

Jooks
Vat see oli ikka ulmeraske. Mõte oli teha poole tunnised ringid ja niiviisi tiksudagi, treeningus on mul 5:20-5:40 tempo pulss alla 145 ja tunne ülirahulik, min plaan oli 5:45 temposse teha, et alla 4h jooks tuleks. Esimene ring oli plaanipärane, rattast pakkus jalad hakkasid tööle, pulss oli normaalne, kõik viimasepeal. Teine ring hakkas juba palav, pidi tempot alla laskma natuke, kuid siiski täitsa ok plaanipärase lähedal. Kolmas ring tundsin juba algul et kõhuga pole kõik korras, on nagu tükkis ja valuline, see tunne süvenes ja muutus kolmanda ringi teises pooles täielikuks takistajaks, iga jooksusamm oli valus, tuli alustada matkaga. Enam ei tarbinud ühtegi geeli, soola, spordijooki, lootsin kõhus olevat jama veega lahjendades saada kõhu paremaks, sest pulss ja jalg tahtsid täiega joosta, mitte tuiata. Nii mul kulges siis neljas ring enamasti kõndides ja viiendale ringile minnes istusin peldikuputkas, et äkki midagi tuleb välja, täielik vaikus sellekohapealt. Viiendal ringil mõtlesin katseteada nippi, et mulksuvast kõhust välja oksendada see mürk, näppe kurku ajades ja kõhtu sellejuures krampi ajades tuli välja ainult puhas peale joodud vesi ja sedagi vähe, mulksumist oluliselt ei vähendanud. Edasi jalutades hakkas pidevalt justkui parem ja sai proovitud kuuendal ringil ka paari jooksulõiku. Seitsmendale minnes mõtlesin et on hea mõte tavapärasele plaanile minna ja lisaks veele panna prooviks ka tilk ilma gaasita koolat energiaboostiks, see oli viga ja seitsmes ring tuli jälle nukram aeg ja valud olid esimeses ringipooles tagasi, ringi lõpp juba teigin kilomeetri täitsa ok jooksutempos, mot hakkas tagasi tulema. Kui support meeskond viimasele ringile minnes ütles, et sul on 33min aega et teha 12h sisse ja kõht oli juba parem siis otsustasin proovida, see vajas vähemalt 6:00 tempot. Vajutasin sujuvalt pulssi sinna 160 kanti kohati lastes isegi, jalg oli täiesti värske, süda sai ka 90bpm pulsi asemel jälle tööd teha ja asi sujus. Tänasin veel viimase joogipunkti toredaid motiveerivaid inimesi ja panin vaikselt juurde, viimane täis km tuli juba alla 5:00 tempos ja tunne oli selline, et kui saaks aega parandada nii, et paneks ühe ringi veel peale et kõige aeglasem ring maha saada, siis vast teekski seda. Kogu selle matka aeg tuli siis 5:12:13 millest ma jooksuks loeks 3,5 ringi ehk alla poole. Kadu minimaalselt tund, pigem enam, tulemus kõige nukram jooks sellel trassil 5x jooksul. Katkestamine tuleks minul kõne alla vaid siis kui ikkagi on oht konkreetselt mingi lihas või liiges ära lõhkuda, muidu kasvõi jalutan lõpuni, kuid mis seal salata, kui ikka 30km minna ja juba pead kõndima siis käivad igasugu mõtted peast läbi.

Finishiaeg: 11:57:52,9

Mitte just liiga rahuloleva näoga puhkus finishis.

 

Toitumine
Toitumise osas mingit erilist ei olegi, eelneval õhtul kerge pastaga laadimine, muidu rutiinne söök. Hommikul tavaline hommikusöök, enne ujumist lonks geeli, palju vett nii õhtul kui hommikul, topeltkogused magneesiumi.

Velol oli 6 soolakapslit, üks kohe peale ujumist ja iga tunni peale üks. Pudelis oli 7-8 geeli, raamikotis valmis murtud 5 batooni, raamipudelites spordijook ja lenksupudelis vesi. Kokku kulus 5 pudelit jooki, 2x500ml vett ja 3x600-700ml lahjat spordijooki, omaarust ei lasknud joogimõõna, aga võibolla oleks pidanud rohkem sisse valama siiski. Geelid olid testitud otepääl, SIS apelsini omad, seal oli kõik ok, velol tegelikkuses olid ka nüüd ok, kas jooksu jamad hakkasid sellest, ei tea.
Jooksul oli 3 soolakapslit tic-tac-i topsis seljal millest ühe jõudsin ära võtta teisel ringil plaanipäraselt, lisaks oli veel ka kaks väikest honeypoweri geeli taskus, mõte oli iga ring üks panna. Veel oli plaan viimastele ringidele kofeiiniga geelid ja gaasid välja loksutatud koola, sellest oli juttu ka eespool, kuidas plaan kulges.

Kogu energiakulu arvab garmin sinna 7500-7600kcal juurde, mis on sellist suvalist matkamist arvestatud loogiline, ma ise arvasin, et korralikult võisteldes sinna 150 pulsi lähedusse võiks olla see seal 9000kcal kandis.

Korralduslikud küsimused mida saaks parandada
Tee puhastus - pole näinud ühelgi aastal sellist massi kummipurunemisi, julgelt kümmekond. Võiks ikkagi tellida võimalusel selle pühkur auto eelnevalt läbi sõitma, väga mitmed rekka kummide purunemised olid teel olnud kus oli sodi teepeal näha.
Turvameeskond - vähemalt kaks nn turvajat olid küll konkreetselt mõttetud, üks oli Haapsalu poole minnes esimene meesterahvas, kes absoluutselt kunagi ühtegi autot kinni ei hoidnud ja lihtsalt sesis seal, ise pidi taga vahtima ja küljelt jälgima, minul oli kaks ohtlikku olukorda seal. Järgmine vanem meesterahvas Haapsalu poolt tulevate autode kinnihoidmise osas väärib aga kiitust, superhea, alati kui velo paistma hakkas oli mees teepeal ja pauh sau ees, vot nii peabki. Teine mõttetu turvaja oli enne saue viadukti kust tulid autod mis Tallinna poole lähevad, konkreetselt lasi autosi, ise oli autode poole seljaga ja näppis telefoni. Need asjad peaks väga konkreetselt ikka üle rääkima, mis siis saab kui selle inimese tõttu mingi kohalik või veel hullem välisvõistleja õnnetusse satub, kes vastutab? Nad peaks ikkagi väga konkreetselt teadma, et ratturi turvamine on nende põhiülesanne ja selleks nad seal ongi, mitte et a la seisa seal päev otsa ja vaata mis saab.
Kiirusepiirang Keila suunal - Kindlasti peaks organiseerima sinna kitsaste servadega Saue - Keila lõigule väga palju märke võistlusest ning kiirusepiirangu, praegu konkreetselt kõik lasid nibin nabin külje alt ja oli väga vastik ja ohtlik, samas mõtlen, et ise ka autojuhina ei teakski arvestada.
Meened - Kiidusõnad, et medal oli konkreetse ürituse jaoks juba oluliselt kvaliteetsem kui varem kuid siiski võiks olla mingi finisheri särk vms teemad.

Saan aru, et kõik need teemad maksavad, aga mina näiteks oleks julgelt nõus sellise ürituse eest 100+ eur välja käima kui saaks rahuliku südamega võistelda, sest ettevalmistus on pikk ja igasugu häirivad asjad on väga demotiveerivad. Samuti meened ja pressikajastus ja promo vajaks tegelemist, saan aru, et Urmas teeb seda heast tahtest null nivoo või suisa kuludega, aga ehk oleks põhjust Ain Alari teemadest snitti võtta, et jah kallis, aga korralduslikult asjalikum ja meeskond taga suurem, ei pea üks inimene ennast lõhki tõmbama ja ehk on ka huvi suurem.

Igatahes järgmisel korral olen ikka rajal ja piinlen meeleldi, saaks pisiasju väheke tuunida veel ja ennast ka muidugi vastavasse vormi viidud:-)

Positiivse küljepealt, kogemus jälle juures ja kuna oli selline pikem matk niisama, siis taastuskõverat praktiliselt ei ole, järgmine päev vara üles ja toimetama ilma probleemita.

Eesti Plekkmees 2015 kokkuvõte

Sai neljandat korda Eestis korraldataval täispikal triatlonil osaletud, sedakorda oli see Triathlon Estonia nime all kuigi korraldajad samad mis eelnevatel aastatel (Siinkohal müts maha Urmase ja kompanii ees, kes jätkuvalt seda üritust kodumaa pinnal korraldada viitsivad). Seekord oli päris palju osalejaid, pikal trassil oli umbes 85 individuaali ja 5 tiimi, poolpikal isegi rohkem, kuna tiime oli palju.

Ettevalmistus
On olnud masendav aasta, nimelt sügise jooksmised läksid luupealse põletiku ja vale sussiga sisehallis jooksmise tõttu tekkinud põlvejama nahka ja sellel aastal on suvi olnud pehmelt öeldes vilets ja rattatreeningud olnud lahjad.

Numbrid peale viimast täispikka umbes sellised:
Ujumine: 307km (basseinis CSS meetodil treeninud ja kiirus tegelikult kasvanud päris edukalt)
Ratas: 3500km (peaks olema vähemalt 5000km, kuigi olen proovinud sellest vähesest lõikudega maksimumi võtta)
Jooks: 1400km (viimasel ajal ka kiirus kasvanud, kuna palju erinevaid võistlusi ja lõike teinud)

Võistelnud päris palju, enne täispikka jutti oli 10 nädalat võistlusi kus 2 esimest olid jooksud ja 8 viimast triatlonid. Usun et taastumise osas need erilist rolli ei mänginud, kuna enamus neist suht lühikesed sutsakad mis pigem tugevad motiveerivad trennid. Teen aastalõpu kokkuvõtte ka millaski, aga etteruttavalt võin öelda, et oli fail-e ja õnnestumisi ning igat distantsi sai isiklikus plaanis parandatud.

Eesmärgid
Läksin rajale mitmete mõtetega, vormi osas julgesin arvata, et 10h alistamine on mul sees olemas, testvelotamised näitasid et normaalsetes tavaoludes tegin kenasti 37-38kmh antud trassil suht olematul pulsil ja jooks oli ka seal 4:50 tempos suhteliselt mõnus tiksumine (mis lubas pikal loota 5:15 vmt tempot). Ka kuumas ja mägisemas sai trenni tehtud. Ujumist ei karda ma juba ammu, see minut paar mis võita annab on kopikad üldplaanis. Vahetuste osas otsustasin kasutada katsetatud tehnikat, kus eelnevate aastatega olin teinud mitu muudatust ja lihvi, kuigi täispikal ikka oled pisut uimane eelmisest alast siis ei saa päris sprindi vahetusi loota, samas eelmise aasta 8min pealt oli vaja kindlalt alla tulla. Minimaalseks plaaniks julgesin pakuda 10:15 alistamist ja ainsaks takistuseks kartsin, et saab vasak jalg mis peale Lõuna-Eestis treenimist hakkas jälle ülepinge tõttu ilmutama luupealse valu sääre esiküljes. Nädalajagu sai ravitud ibuka kuuri ja külmageeli ning jääkotiga, sai oluliselt paremaks ja reedene 6km sörgiring lubas arvata, et see otseselt ei mõjuta sammu ja kiirust, kuigi ega ta ilmselt perspektiivis head ei tee jalale. Mõned korrad rattal ja kergel sörgil olin testinud ka kompressioonisääriseid ja peab ütlema, et minu jaoks isegi täitsa õigustavad, kuidagi parem tunne säärel nii selle esikülje valu leevendamisel kui ka säärelihase nn koos hoidmise osas, eks maitseasi.

Ujumine
Ujumise stardis seekord oli päris korralik rahvamass mis oli tegelikult motiveeriv, leiab alati kellegi kelle tempot hoida jne. Esimene km sai valitud positsioon ja vajutatud keskmisest tugevamalt peale, ajaliselt kuskil 17:10 aeg, mis oli loodetud 17:30 sees kenasti, siis, aga läksin liigselt mugavustsooni miski tüübi jalgades ja kaks järgmist kilomeetrit sai tempo seal 18:20 kandis hoitud, mis oli liialt madal. Kuna mul oli jooksukell mütsi sees, siis ma ei teadnud aegadest midagi, tundsin ainult kilomeetri läbimisel autolap vibratsiooni. Oleks teadnud aegu, oleks kindlasti vajutanud peale, sest tean oma võimeid ja 17:30 on suht keskpärane vajutamine. Ujumise aeg 1:07:52 oli pettumus, lootsin 1:06 sisse minimaalselt tulla, aga eks eelnevalt kirjaldatud keskosa uimamine sai põhjuseks. Viimaselt poilt tulles sirgel oli ka kergeid tuule märke vastu lainetuse näol.

T1
Vahetuses ei kasutanud telki, võtsin ujumisest tulles oma koti rattakingade ja rätikuga ning läksin ratta juurde. Kalipso maha ja kotti, rätikuga jalg suuremast sodist puhtaks, tri king (esimest korda julgesin nii pikale tri kingaga minna, tagasivaatavalt see otseselt kiirust ei seganud, aga oli kohati hotspot-e ja ebamugavusi, vb oleks võinud panna ikkagi maanteekinga, aga mine tea) jalga ilma sokita, kiiver, number ja liikuma. Vahetuse aeg veest tulles pisut uimasena täitsa normaalne 2:17.

Ratas
Algul karjäärist Saue viaduktini ja sealt Ääsmäele kulges nagu unistus, kiirus oli 20km peal natukene alla 42kmh keskmist. Esimene tagasilõik oli aru saada, et tuul hakkab raudselt segama, kuid siiski Saue viadiktini jõudes oli keskmine veel 39kmh. Mida ring edasi seda rohkem tuul tõusis ja keskmist maha sõi. 100km peal oli keksmine veel 37,5kmh, 130km peal kukkus juba soovitud miinimumkiirusest 36kmh allapoole. Veel suutis tagasilõigul seda kergitada kuid viimastel ringidel enam mitte, tuul oli ikka alates kell 13 väga julm ja kiirused seal 28-29kmh sellel lõigul. Teel Keilasse astusin niipalju peale kui veel tuli, aga tunda oli juba, et see vastutuules peale astumine on teinud jalaga oma töö ja jooks saab tulema väga hull. Umbes Keila Statoili juures lõi ette ka 5h mis viis moti eriti alla, nimelt ei tulnud siiski ammu tahetud 36kmh eesmärki. Rattal kulus 1,6l spordijooki ja 1,4l vett, lisaks 3 High5 geeli ja 2 nesquick batooni, viimasel kolmel ringil ka soolakapslid, vastutuule osas olin aeros ja tarbisin ainult vett kõrrega pudelist, et võimalikult vähe kiirust kaotada. Kogu kola oli rattal kaasas, kuigi värskendusalas oleks saanud alati täiendada varusi. Ratta aeg 5:04:56 ja kirus 35,4kmh, millega ei ole absoluutselt rahul, kuid arvestades ilmaolusi ja vähest treeningut ei jäänud palju sisse ka. Juba see näitab, et jalg on nõrk, et ise suht jalga pingutades tuli keskmine pulss kõigest 145 kanti. 

T2
Vahetusalas panin kiivri lenksule ja ratta hoidjasse, võtsin koti kus sees oli tossud, sokid ja nokats, suundusin telki. Tri king ära ja kotti, sokk jalga, toss otsa, nokats pähe, number ette ja jooksule. Vahetuse aeg suht puiste jalgade ja väikse korraldusliku möödalaskmisega oli enam-vähem talutav 2:25, selle saaks kindlasti 2min peale alla veel.

Jooks
Alguses oli väga mõnus tunne sees ja esimene ring kulges suht muretult 4:53 vms tempos. Lootus oli olemas, et sealt alla lasta 5:15 peale võiks olla täitsa tehtav vähemalt esimene poolmaraton. Teine ring hakkasid juba kerged valud reites tunda andma, et rattal sai korralikult tühjendatud neid. Pidevalt jõin joogipunktides vett ja kallasin pähe, samuti soolakapslid olid pea igal ringil, otseseid krampe ei esinenud. Esimesed kõnnilõigud tulid kolmandal ringil, küll väiksed, aga siiski. Poolmaraton sai 2h peal täis ja selge oli see, et teine pool tuleb nukram. Jalg andis tunda ka sääre piirkonnas, kuigi kiiruse langedes mitte enam nii häirivalt. Viimased 3 ringi läksid ibuprofeeni ja kokakoola pealt, aeg ajalt kõndides. Kokku tuli ajaks 4:13 millega ei ole absoluutselt rahul, teades, et oleksin kindlasti võimeline 5:15-5:30min/km tempos tiksuma. Pulssi jällegi ei tea, kuna vöö pani vett pähe kallates segast, uurin garantiid sellele, see ei ole mõistlik, et pikematel niiviisi teeb.

Finish
Kuna 10h alistamise rong läks ära juba ratta lõpuks kui jooksule sain ujumise ja vahetustega kokku 6:19 ajaga, siis erilist motti polnud ka lammutada, samas lõpupoole sai jooks isegi suht talutavaks silutud, kui nägin et siiski suudan isiklikku pisutki parandada. Kokkuvõttes ajaks 10:30:34, mis on umbes 10min parem kui eelmisel aastal. Mis ikka muud üle jääb kui vähest treenitust ja karmi tuult trotsides rahul olla ja proovida edaspidi paremini.

Korraldusest
Rattal teel Keilasse ei näinud märke mis mainiks et tegu võistlusega ja kuna tee servades olid täristajad siis pidi liikuma autoteel, seal oleks pidanud olema kindlasti piirang 50kmh. Keilas teetööde alas oli päris mitu ohtlikku situatsiooni kus autod surusid kruusale. Lisaks oli viimasel ringil liiklusreguleerija kes kisas mulle mitu korda, et ratturid lähevad otse siit, ma vastu, et ma olen pikal ja ma lähen vasakule, ta ei olnud sellega rahul ja seisis suht teepeal ees. Kui ma oleks olnud võistlusel võõras või poleks oma kompuutril ilusti näha kohest 180km täitumist siis oleks mind suunatud pooliku lisaringile ja oleks võistluse suht ära rikkunud, see on lubamatu, kui suunab siis teadku kes on pikk ja kes lühike trass, kui niisama reguleerib siis olgu vait ja ärgu tekitagu niigi pikast sõidust kohvris võistlejates segadust.

Joogialast möödasõit rattatrassil sõidutee kaudu oli ka kahtlane, esiteks ei saanud briifingul selgelt teemast aru ja teiseks oli ka rajal tähistus suht mitmetimõistetav ja surus ratturid autorajale. Mina isiklikult käitusin nagu eelnevatel aastatel, et sõitsin läbi joogiala pauna kuid vasakust servast, et mitte segada neid kes ala tarbisid.

T2 vahetusalas astusin kotiga telgist välja uurima, kuhu kott panna, keegi ei osanud vastata, keegi asjatas seal telgiga ja ütles, et ta pole korraldaja, suht pahasena viskasin koti telginurka kus juba oli mitu kotti ja suundusin jooksule.

Lõpetajate särkide teema oli pettumus, tiimiliikmed kes ei tahtnud või jaksanud teha kõiki alasi said särgid ja need kes ennast pooleks rebestasid ei saanud, kuidagi ajuvaba. Mina leian, et olgu osalustasu surem, aga lõpetaja särk ja miks mitte ka mingi jooksunokats vms võiks olla küll kõigile täispika lõpetajatele tagatud, esiteks on see reklaam ja teiseks on see lõpetajale kena meene mälestuseks. Samuti võiks võimalusel medalid teha miskid viisakamad suuremad kus oleks selgelt distantsid kirjas, osadele on see oluline.

Plusspoolelt distantside pikkused olid kenasti paigas, mingit viilimist ei olnud. Samuti oli finishis toitlustus igati ok, finishikott, normaalne toiduvalik, igasugu taastustabletid ja pähklid rosinad.

EDIT:
Protokoll on väljas ja natuke numbritest, nimelt on arusaadav miks rahule  ei jäänud, numbrid mustvalgel ütlevad mis läks kõige viletsamalt ja mõjutas tulemust tervikuna. Toon siinkohal enda tulemuse kohad individuaalarvestuses 69 lõpetaja hulgast ja kommenteerin juurde:
Ujumine 18. koht - ei saa suures plaanis väga kurta, ajalise võidu puhul 3 minutit oleks vaid 3 kohta võimalik parandada.
T1 10. koht - suhteliselt hea sai isegi ja ega siit ilmselt meletult maha enam ei silu.
Ratas 12. koht - isegi juhul kui see kommentaarides lahatud segadus sisse arvestada (järgmise kohaga vahe 2:31) siis koht ilmselt ei muutuks, samas tulemus endiselt enda arvamusel väga nadi, eks loodab järgmise aasta peale kui saaks normaalsemalt treenida ja ehk ka tuule osas veab paremini.
T2 30. koht - siit siludes aega 2 min peale saaks kümmekond kohta parandada, segadus koti jätmisel vahetusalasse lisas kindlasti 15 sek ja eks saab ka väheke kiiremini muus osas liigutada, et see 25 sek võita.
Jooks 39. koht - njah, siin ongi see kurja juur, lootus oli teha 3:45-3:50 ajaga jooks, aga sai rattas liialt tapetud, võimalik, et ka vähe söödud (kuigi nagu energiamõõna ei olnud) ja eks ka see vigastus kergelt mõjutas. Lisaks oli natuke mot maas ka seoses ratta ja ujumise sujumisega, kus koguajaks oli selge, et peaksin tegema maratoni rekordi 10h alistamiseks. Veel võis mõjutada ka see algul peale pandud esimese ringi korralik kiirus, samas jälgisin pulssi ja enesetunnet ja ei pannud nagu üle omaarust. Igatahes ilmselt kui velol on suurem maht ja paremad olud, süüa vb pisut rohkem siis ei tapa nii palju ja peaks olema taoliselt jooksu vormilt võimalik oluline parandus teha, eks järgminekord paremini.

Paar pilti ka:

2014 Kokkuvõte

2014 oli üldises plaanis arengu osas suht null ja igati masendav spordiaasta, õnneks oli üks oluline kirss tordil mis natukene üldist läbikukkumist leevendas, nimelt suhteliselt nukralt vormilt realiseeritud täiesti OK tulemus täispikal triatlonil, sellest on eraldi kokkuvõte siin.

Liigutamised numbrites (puhas liikumise aeg, ei sisalda molutamist basseinis, ÜKE harjutustevahesi, seismist rattal või jooksus):
Ujumist 340km millest 46km õues, kokku 106h
Jooksu 1330km millest 207km sisehallis, kokku 120h (algselt plaanitud normist jäi puudu 170km)
Ratast 5286km millest 4315km TT rattal, kokku 173h
ÜKE-t ja pukil ratast 11h
Kõik kokku 410h

Võistlused millel sai starditud:
07.05.2014 TT Jüri paaris - sujus talutavalt
11.05.2014 Tartu JM - grammike alla 2h, liigselt paugutasin alguses
21.05.2014 TT Tabasalu - külmalt sõit vihmakartuses, ei jäänud rahule
01.06.2014 10km Rapla selveri jooks - hea kiire rada, olematu jooksukiirus
04.06.2014 TT Pirita - Kooli lõputöö närvipinge nahka läbi mitme hooaja halvim sõit
15.06.2014 Valga Triatlon (poolik) - Jahe ilm, mega raske rattaosa, ok ujumine, talutav jooks
18.06.2014 TT Jüri TTT - poolenisti taastumata kolmekesi kõik, sellekohta igati ok
06.07.2014 Viljandi Triatlon (olümpia) - meeletus kuumas ja mägises, korralik suremine
12.07.2014 Mill Triatlon (olümpia) - treeninguna rahulik
23.07.2014 TT Tabasalu - keskmiselt läks
26.07.2014 Saku Triatlon (sprint) - minut trahvi segastel asjaoludel rattal möödasõidu lõpetamata jätmise eest ja ka muidu kuum ja raske rapsimine
03.08.2014 Trismiletri 111 (1-100-10) - treeninguna karmi trenninädala sees
13.08.2014 TT Tallinn - torm ja poole pealt korralik padukas, ei sujunud
17.08.2014 Täispikk triatlon - igati ok, arvestades vormi
30.08.2014 Kiili Duatlon - väga raske ja omapärane teema, üldplaanis esimese korra kohta käis kah
05.09.2014 Saue Õhtujooks - säärevalus ei sujunud
14.09.2014 SEB Tallinna maraton - peale 30km kõndimine ja seega olematu aeg
20.12.2014 Vana aasta maraton - katkestasin

Liigutamist nagu isegi oli, aga minekut absoluutselt mitte, võistlustest võis rahule jääda ainult täispikaga, muu oli suht niisama tuiamine. Augusti teisest poolest oli sääreluu pealne põletik ning siis hakkasid tänu valedele sussidele põlvehädad otsa, seega ei sujunud ükski jooks ka sügisel kui peaks olema parim jooksuvorm aastas. Ka kaal oli sel hooajal kõrgem kui võiks umbes 5kg jagu. Temposõidud ei sujunud ja tänu esimese Pirita sõidu täielikule fail-ile oli ka koguarvestus 3 kohta viletsam kui eelneval aastal. Rahule võis jääda Valga poolpika triatloni ujumise ajaga, milleks oli 33:20. Täispika sissekandes on pisut kirjeldust ka täpsemalt tulemuste kohta, ei hakka siinkohal kõiki võistlusi lahkama. Sain ka oma esimese võistluse katkestuse kirja sellel hooajal, kuigi sinna võistlusele läksingi rohkem põlve testima ja meelestatult selliselt, et esimese põlve märguande peale astun maha, seda ka tegin peale kolme 8,4km ringi läbimist.

Lühidalt võib öelda, et mot on maas just võistluste osas, trenni ikka meeldib teha ja ilma ei saa, kuid pidevalt sundida ennast performima ei sujunud kuidagi. 2015 hooajal peab kaaluma, et mida siis teha, tahaks rohkem meeldivale teemale keskenduda, ehk rattale ja vast saab seal arengu jälle käima. Samuti peab kaalu alla viima ja jooksu ökonoomsemaks lihvima. Täispikal heades oludes oleks lootus siiski veel veidi parandada, kuid alla 10h aega ei julge sellise pisikese mahu pealt soovida, hea kui paarkümmend minutit parandab. Eks oma osa on ka 2015 aastal kooli ja tööteemadel, niiet ei usu et meeletut arengut igal suunal on, kuid ehk midagi suudab lihvida.

Täispikk Triatlon 2014 ehk katse kolm

Eile oli käes aeg jälle starti asuda, et siiski lõpuks realiseerida olemasoleva (tuleb olla realist, üle oma võimete ei saa hüpata) vormi pealt palju kalkuleeritud ja planeeritud alla 11h aeg täispikal triatlonidistantsil (3,8km ujumist, 180km ratast ja 42,2km jooksu).

Ettevalmistus

Aastaring sai täis ja ettevalmistust on natuke tehtud töö ja kooli kõrvalt (kevadel oli ühe kooli lõpetamine ja suvel järgmisse sisseastumine). Treeningute osas alates eelmisest täispikast umbes sellised numbrid: 360km ujumist, 6300km ratast ja 1500km jooksu ning nipetnäpet pukki ja ÜKE-t ka, kokku umbes 460h. Miinuspooleks on siiski suhteliselt kõrge kaal, mis kõigub suveperioodil seal 87-89kg vahel, selle langetamisega näiteks 83kg peale saaks kindlasti olla oluliselt tugevam just jooksul.

Sellel aastal ei ole võistlused sujunud, parandused isiklikes rekordites (kui üldse) on suht nutused, 10km jooksul mõned kümned sekundid, 23,4km jooksul 45 sekundit, temposõitude üldarvestuse koht 3 kohta viletsam kui eelneval aastal. Valga poolpikal triatlonil oli ainult ujumine millega võis rahule jääda ja koguajas parandus kõigest minut, Viljandi olümpiadistants oli täielik läbikukkumine, kuumas ja mägises ei kannatanud üldse ratast sõita ja joosta. Peale Viljandit juulis sai otsustatud, et enne täispikka on kõik muud võistlused ebaolulised ja keskendun korralikult täispikaks ilma vahevõistlusteks koormusi alla laskmata jne. Tartu Mill, Saku Triatlon ja Trismile Triatlon jäid sellesse perioodi mis olid siis ajaliselt kõik aegalsemad kui eelneval aastal, kuid väga mõnusate trennide eest.

Samuti sai netist palju loetud ja uuritud täispika toitumise kohta ning sõber Jaanus oli ka väga abiks juhendamisega, kuna tema treeneriks on Eesti absoluutne tipp, siis ei ole muud võimalust kui katsetada ja selle pealt hinnang anda. Etteruttavalt pean mainima, et just see enese distsiplineerimine (tagasi hoidmine) ja vastu tahtmist toitumine oligi aluseks minu isikliku aja parandusele 1:30h võrra:-) Ehk siis lühidalt, peab pidevalt sööma ja et saada hea lõplik tulemus peab ennast pidevalt tagasi hoidma, sest distants on ikka väga pikk ja pungestades kaugele ei purjeta.

Loomulikult on nii pikal võistlusel väga palju asju millest tulemus sõltub, kuid üks olulisim minu jaoks vähemalt on ilmaolud. Sedakorda oli täielik vedamine selles osas, hommikul kergelt jahe ja täiesti tuulevaikne, hiljem tuul tõusis, kuid temperatuur mitte nii hullult, et ma tavapäraselt täiesti ära küpseks. Vihma ei saanud võistluse ajal tilkagi, hiljem kui ratas autosse sai, tulid mõned piisad.

Eelnevatel päevadel sai pisut organismi laetud igasuguse pasta ja putrude näol ning puuviljad ja kõik liha peale kanaliha oli toidust väljas, et seedimine oleks võimalikult sujuv ja paak oleks täis. Võistlusnädalale eelnev nädal oli veel korralik 23h trenninädal (samas pulsid sellised rahulikud nagu võistlusel plaanis, ehk siis 145-150bpm). Treeninguid 3p enne võistlust ei teinud, kuna olid kahtlased ilmad ja oli vaja koduse remondi raames igasugu asju ajada. Tundub et selline väike puhkus oli ka abiks, sest võistlushommikul oli kogu keha valmis ilusti (ja mitte ülepuhanud taastusreshiimil) ja lihaseid tunda kuskilt polnud.

Võistlushommik 

 

Hommikul äratus kell 5:45, omlett sisse, mitmeviljaleib paksu võikihiga otsa, üks banaan ja lahja kohvi ka. Asjad olid kõik kokku pandud, ainult külmikust oli vaja spordijoogid tõsta rattale ja võis liikuda. Algne plaan oli selline, et sõber Tarmo tuleb läbi kell 6:45, panen koti talle autosse ja ise veeren rattal starti 9km. Kuna aga tee oli veel päris märg öisest vihmast siis muutsin plaani ja panime velo ka autosse (kõrge universaal on ikka megamugav selles osas, esijooks alt ära ja ratas läks põhimõtteliselt püsti sisse).

Stardialas sujus kõik suht sujuvalt, number joonistati põsele, kola panin vahetusalasse kus olid väga head rattahoidjad mis absoluutselt jooksu ei kraabi ja ratta saab takistuseta kätte kenasti kui ujumisest uimasena seda võtad sealt. Stardiala korraldus oli selline, et ratta juures maas ei tohtinud midagi olla, kõik mis rattale ei saanud paigutada tuli panna kotti ja kott oma numbri juurde nagisse, mis asus kohe ujumisest väljumise vaiba otsas. Oli olemas kast jalgade loputamiseks peale ujumist ja ka telk kus mugavalt pingil jalatseid jalga panna.

Kella 7:40 paiku olin kalipso seljas soojendusujumist tegemas, ujusin miski 200m, et tekiks mõnus tunnetus, vesi oli väga mõnusalt soe (väidetav mõõtmistulemus oli 21 kraadi), et lihaseid maha ei jahutaks kuid ei olnud ka kalipsos liiga palav.

Kell 8:00 anti pasunasignaal stardiks.

Ujumine

 

Stardis nagu alati kõik hakkasid hullult paugutama ja teineteisest üle ujuma ja koonusesse ette vajuma. Kuigi alustasin tagantpoolt natuke ja rahvast oli vähe (umbes 60 ringis) siis ikkagi segas see rapsimine algul rütmi. Esimene pool kilomeetrit oli selline kahtlane teema, siis tekkis mõnus rütm sisse. Esimene ring võtsin rahulikult ja elasin sisse, ilmselt siit oleks saanud hammustada kuskil 2min lisaks, kuid eesmärk oli teha normaalne aeg ja seejuures ennast tapmata. Teisel ringil tõstsin tempot kohe algusest, miskivend oli paras jänes ka ees kelle tempo mulle sobis esimesel ringil, teisel möödusin temast ja veel mitmest kelle kiirus kukkus teisel. Teise ringi lõpupoole arvutasin peas, et huvitav kas mõni tiimi 50min ujuja minust kohe kohe kaatrina meeletu laine saatel mööda ka paugutab, kuid sain finishisse nii, et keegi enam ei möödunud. Ujumise aeg 1:10:15,6. Lootsin ideaalis 1:10 alistamist ja päris ideaalis alla 1:08, kuid üldiselt igati rahul. Ujumise koht protokollis 17/53.

T1

 

Vahetusala oli minuarust täiesti selge ja loogiline, velole olin jätnud kiivri, kiivrialuse rätiku ja numbrivöö, T1 kott oli nagis kohe eesotsas kuna mul oli numbriks 4, samuti oli ratas kohe väljapääsu juures seetõttu:-) Võtsin vahetusalakoti, astusin jalavannist läbi ja telki. Kalipso maha, kotist rattakingad koos ninadele pandud kingakatetega ja sokid olid sees. Sokid kingad jalga, kiip soki peale, kingakatted peale, kalipso, prillid ja müts kotti, sõlm peale ja jalutasin ratta juurde, seal kott jäi ratta kohale. Panin rätiku pähe, kiivri sinna otsa ning numbri vööga ümber ja saigi sõidule asuda. Aega kulus 4:14, milles on kindlasti korralikult parandamisruumi, tegu oli 40. vahetuse ajaga 53 võistleja seas.

 Ratas

 

Rattal oli selge ja konkreetne plaan tegutseda kahe kindla loogika järgi, nimelt pulss hoida kindlalt 145-150bpm vahemikus ja toitumise osas süüa iga tund midagi tahket (erinevad spordikoogid, mis on siis kaer, rosinad jne asjad miski meetaolise asjaga kokku pressitud) ja iga pooltund soolakat paksu geeli, et vältida jooksuks organismi kurnamist liialt. Lisaks oli rattal 1,3l vett ja 1,5l spordijooki, plaan oli, et vajadusel täiendan varusi joogipunktis, kuid seda ei olnudki vaja, praktiliselt kogu jook läks trassil ära, vesi põhiliselt geeli ja koogi pealejoogiks lenksupudelist mida raamipudelist korra täitsin ja spordijook muul ajal. Päris algul peale ujumist jooksis pulss sinna 160-165 peale, mõtlesin, et tohohh, nii ei saagi ju üle 32kmh sõita, kuid see tuli esimese 5km jooksul ilusti sinna kuhu vaja. Rattatrass nagu ikka jube Ääsmäe hööveldamine (8 ringi), megaraske on ikka esimene 4 ringi just mentaalselt, et krt niipalju veel jäänud jne. Esimese 90km peal oli pulss avg seal 149 juures ja kiirus 36,1kmh vms, lootus oli üleval, et teha 5h aeg ja seejuures olla pulsivahemikus mis olin eesmärgiks seadnud. Teises pooles hakkas aga kiirus Ääsmäe suunal kukkuma kuna tuul tõusis, seda enam iga ringi tagant tuulega tasa ei teinud. Alates 130-140km oli räige sundasendi väsimus, jubedalt oleks tahtnud ratta lõpetada juba, tagant tuule lõigus olin lõiguti püstises asendis et leevendada ja sõitsin ka püsti igasugu tõuse asju, et oleks pisut teiste lihaste tööd. Kui Ääsmäe ringid olid läbi siis Keila suunal oli suisa torm (vähemalt 170km läbinuna tundus see väga vastik) vastu ja vaatasin kurbusega kuidas ideaaleesmärk ehk 5h sisse ratast teha purunes. Koguaeg sisestasin endale, et pole midagi, jooksul annab see kindlasti tunda, et süsteemist kinni pidasin. Lõplik rattaaeg oli 5:06:25 ja pulss 148bpm. Ise ratta ajaga rahul ei ole, kuid koht 12/53 ei ole tegelikult häbiasi, eks üritab järgminekord uuesti ja siis juba võimalik, et powermeterit kasutades, et mitte segada ennast pulsinumbrist, mis ei ole kuidagi stabiilne näidik kuna trennides on olnud hoopis teised numbrid (37+kmh 145 pulsil jne) ning võimalik, et sai ennast liialt tagasi hoitud.

T2

 

Vahetusala jällegi suht ok iseenesest, asetasin ratta kohe väravas hoidjasse, panin kiivri lenksule ja juba keegi korraldustiimist hüüdis, et su kott siin keskmises reas kolmas, võtsin koti ja suundusin telki. Jalad olid väga puised ja selg ning kael kanged, võtsin kotist tossud ja istusin kotile, miskipärast ei olnud selles telgis pinke. Tossude sees olid prillid, jooksukell ja sokid, panin jällegi kiibi soki peale, et vältida ebamugavusi mis on eelnevalt olnud kiibi kinnituse hõõrumisega ja enamasti just jooksul. Prill ette, kell käepeale, rattaking kotti ja suundusin jooksule. Ajaliselt oleks saanud jällegi kiiremini rabistada, aga sundasendist rattal oli suht kange olla ja tegin täpselt nii rahulikult, et oleks hea. Vahetuse aeg 3:32. Saab ka siit siluda maha minutikese kenasti vast. Vahetuse aeg ka seal viimase kolmandiku alguses.

Jooks

 

Siinkohal algas tõsine IronMan võistlus, peale 6:25h spordipäeva oli vaja teha veel ainult maraton ja seda 10 ringi peale Keila terviserajal:-) Algul olid jalad väga puised ja samm ei sujunud kuidagi, kuigi tempo läks üllatavalt ruttu sinna 4:30 lähedale, mis oli selge overkill ning pidin sundima ennast oluliselt rahulikumalt liikuma. Esimene poolmaraton läks väga hästi ja kergelt umbes sinna 2h sisse. Siis tegin saatusliku vea kui enne kuuendat ringi jõin korraldajate pakutud spordijooki mis kohe üldse ei sobinud. Algul ajas krooksuma ja siis tuli räige kõhuvalu, pidin joogipunktides palju vett jooma ja seda lahjendama maos ning kõndisin 6-7 ring päris palju, kokku vast miski 2-3km, kõnnitempo oli umbes 8-8:30 per km, ehk siis andsin jooksuga võrreldes ajas vähemalt 5min tagasi. Peale seitsmendat ringi jõin ohtralt kokakoolat, sest jalad hakkasid alt kaduma ja jooks oli räige pingutus juba, ja nagu reklaamitud, koola andis meeletu puraka. Jooksin 8-9 ring täiesti korralikult jälle ja iga ring koolat peale juues oli täitsa ok. Viimasel ringil aga koola lakkas toimimast ja võlgu võetud kaks ringi hakkasid tunda andma, tegin joogipunktis ja siin seal mõned kõnnilõigud sisse, kuid siis juba läks adrenaliini ja lõpuootuse pealt lõpuni, kuigi väga aeglaselt. Jooksul tarbisin SISi ja HIGH5 geele, mis ei vaja peale joomist, need läksid ludinal alla ja olid nagu mahlajook. Igas joogipunktis mida oli iga 2km tagant jõin vett ja kastsin pearätikut ja kombet eest tagant.
Kurb oli see, et joogipunktis vett pähe valades hakkas pulsivöö valetama, näitas pidevalt 80bpm ja kohati lihtsalt kriipse, seega vähemalt kaks kolmandikku jooksu oli puhtalt enesetunde pealt, mis oli algul ehk selline 150-160 pulsil ja pärastpoole 140-150 vahel, keskmist julgeks pakkuda sinna 150bpm juurde. Samuti mingil põhjusel lülitas kell ennast välja ja osa trassi jäi kaardistamata, seega analüüsi keerukas ka kiiruse osas teha. Ringiaegade põhjal arvutatuna on esimese poolmaratoni aeg gramm alla 1:58 ning koguaeg 4:15:40,6. Ilusti on näha ka 6-7 ringi kiirusekadu võrreldes eelnevate ja kahe järgneva ringi ajaga, samuti on näha jalgade täielik surm viimasel ringil kus on juba üle poole tunni ringiaeg. Seega lõplikuks keskmiseks kiiruseks jäi 6:03min/km Algne ideaalne eesmärk oli teha 4h sisse, kuid eks osalt siiski suur kehakaal ja teisalt võõrast testimata spordijooki juues tekkinud kadu võtsid oma osa. Jooksu koht 31/51, mis kindlasti oleks koht kust leida päris hea hulk aega, eks peab kaalu alla viima ja uuesti proovima.

Koguaeg algse protokolli järgi 10:40:08 mis on parandust eelneva parema ajaga üle 1,5h :-) Koht 18/51.
Eks pisut kripeldab asjaolu, et viimasel jooksuringil kuidagi käega lõin natuke (tegelikult oli räme piin ja kohe kohe olin pikali kukkumas) ja kaks meest mööda lasin, ühe 3,5 minutiga ja teise 30 sekundiga. Ilmselt asjaolu, et kindlalt tuleb alla 11h (oli väga ok piirina endale seatud) ja koola mõju lõppedes tulnud lihaste shutdown olid põhisüüdlased.

 

Eriti suured tänud Tarmo Sergole pildimaterjali, transporditeenuse, kaasaelamise ja finishiõlle eest. Kõigile teistele kaasaelajatele ja kaaskannatajatele ka mõistagi suurimad tänud.

Müts maha ka peakorraldaja Urmas Paejärv ees, et jaksab sellise ürituse korraldamisega jätkuvalt tegeleda ja pakkuda võistlejatele baltimaades ainsat täispikal distantsil toimuvat võistlust. Niikaua kui olen aeglane rahulik (üle 10h distantsi läbija) ja oman kohapeal sellist võimalust oma igaastane täispikk teostada ma piiritaha ei kipu:-)

2013 Kokkuvõte

Kuna olin märtsi algusest poole aprillini haige (roietevaheline põletik, millest edasi kohe kopsukelme kaasusega kopsupõletik) siis haiguse ja taastumise tõttu jäi suurusjärk 50h treeninguid realiserimata ning ka algsed eesmärgid jooksus ja ujumises täitmata, milleks oli 100h ja 150h. Samuti tagasi vaadates aastale peaks rattamahtu proovima tõsta vähemalt 200h kanti.

Aasta 2013 treeningud (kõik puhtad liigutamise ajad, ei sisalda molutamisi basseinis ning pause jookus ja rattal):
Ujumine 281,4km (millest õues 46km), ajaliselt 93:39
Jooks 1553,8km (millest lindil 438km), ajaliselt 141:03
Ratas 5154,8km (millest 3000km TT rattal), ajaliselt 174:03
ÜKE, venitused jms. 12:55
Kokku h 421:40

Sai ka mõningatel võistlustel starditud:
12.05.13 Tartu Jooksumaraton 23km
Üldiselt sujus ootuspäraselt, kuid peale poolmaratoni joont sain reie tagumise krambi ja pidin paar lõiku kõndima, seetõttu jäi soov alla 2h läbida realiseerimata. Aeg 2:00:31.

15.05.13 Temposari 1. etapp Jüri 22km
Puhkamata jalaga vähese sõidu pealt üksi sõidetud üle 38kmh keskmist võib rahule jääda. Aeg 34:34.

25.05.13 Linnajooks 1. etapp Tartu PAF 10km
Liialt kiire algus sai määravaks, aeg 46:37.

29.05.13 Temposari 2. etapp Viimsi 17km
Tuuline ja raske nagu ikka seal trassil, kuid selle hetkeni parim tulemus sellel rajal (viies kord juba seal võistelda). Aeg 27:24.

07.06.13 Linnajooks 2. etapp Rakvere 21,1km
Korralik õnnestunud poolmaraton, tuli ka kerge negative split. Aeg (neto) 1:42:49

12.06.13 Temposari 3. etapp Pirita 10km
Kerges palavikus läbikulgemine. Aeg 15:19.

16.06.13 Valga triatlon poolpikk (1,9-90-21,1)
Hambajuure põletikus kergete antibiootikumide all tehtud. Ujumine sujus hästi ja tuli alla 35min, samuti ei saa poolmaratoni kohapealt suures plaanis kurta 1:55 ajaga. Kuna, aga ilm oli tuuline ja ühel rattaringil sai kulgetud ka korralikus vihmas (kus ei julgenud laskumistel liialt kiirust koguda vihmas pidurite mittetoimimise tõttu) tuli rattaaeg väga nukker ja see viis ka koguaja 5:15:49 peale loodetud 5h asemel.

03.07.13 Temposari 4. etapp Jüri 22km
Proovisime meeskonnasõitu kolmekesi, mina vedasin enamus ajast ja mõned korrad lasime kiirust alla kuna oli segadus tiimitöös. Selle kohta igati aus tulemus keskmine kiirus üle 40kmh ja aeg 32:44.

20.07.13 Mill triatlon olümpiadistants (1,5-40-10)
Sai enne starti vahetult söödud korralik lihahunnik ja seetõttu läks rattaosa oodatust halvemini, muus osas võis peaaegu rahule jääda. Aeg 2:29:42.

24.07.13 Temposari 5. etapp Viimsi 17km
Unistatud 40kmh jäi siiski sellel trassil alistamata, keskmine umbes 39kmh ja aeg 26:10.

27.07.13 Saku triatlon, sprint (0,75-20-5)
Palav ilm, korralik metsajooks, selle kohta tulemusega rahul, aeg 1:14:40.

04.08.13 Trismile triatlon 111 (1-100-11)
Megasoe ilm, velotrassil korralik küpsemine sai saatuslikuks jooksule, kus tuli sisse kõndimise lõike. Samuti pool minutit trahvi jooksu ajal kuna andsin vahetusajas ujumisprillid ja mütsi ära peale koti andmist. 4h eesmärk jäi alistamata, samuti ka rattatrassi osal alla 2:40 teha. Samas teha ujumine alla 20min õnnestus, ning ratta koht tulla 50 sisse samuti (rattas koht 46 ja aeg 2:42:39). Koguaeg 4:03:03

10.08.13 Linnajooks 3. etapp Narva 21,1km
Esimeses pooles liiga kiire tempo ja kõndimine seetõttu lõpus. Aeg 1:48:41.

18.08.13 Täispikk triatlon (3,8-180-42,2)
täpsem kirjeldus siin: http://alfonze-blog.blogspot.com/2013/08/2013-taispikk-triatlon-ehk-katse-kaks.html

21.08.13 Temposari 6. etapp Pirita 10km
Täispikast taastumata läbikulgemine. Aeg 15:23.

24.08.13 Brevet 300km
Tegu pole päris võistlusega vaid lihtsalt muhe kulgemine meeldivas seltskonnas. Kuna mul oli pundist ainus temporatas siis oli kerge eelis aero asendi osas, ning kuna mulle ei tundu turvaline pundis keskel või taga sõita aeroasendis sii vedasin pea kogu maa ise, arvestades teiste kiirusesoove. Koguaeg pausidega 12h kandis, puhas sõiduaeg 10h, mis teeb keskmiseks kiiruseks pisut üle 30kmh.

01.09.13 Linnajooks 4. etapp Pärnu 8,9km
Nagu ikka lühikestel ei oska tempot valida, nii ka seekord, algus liiga kiire, lisaks toss hõõrus jala verele mis pisut häiris. Aeg 42:44.

06.09.13 Saue õhtujooks 3,5km
Kerge ümber kooli jooks, mis on ikka megaraske kui pole lühikesi harjutanud. Koolitüdrukud lippasid lõpusirgel mööda jne. Samas kogemus huvitav ja eks nn. võistlusolukord sunnib pingutama ka. Aeg 14:59. Kindlasti on parandamisruumi, oktoobris tehtud 12min cooperi test tuli põhimõtteliselt 3000m.

08.09.13 Linnajooks 5. etapp Tallinna maraton 42,2km
Kulges keskmiselt, kuna kaks ringi siis teine ring oli suht keeruline motivatsiooni leida, kuid jooksusammul sai trass läbitud ja selle hetkeni parim aeg kirja, milleks oli 3:51:36.

21.09.13 Saue valla sügisjooks 6km
Kuna kodu juures, siis ju patt mitte osaleda, starti sai joosta kodust soojaks ilusti 7km. Sellist lühikest siiski joosta ei oska, seetõttu ka aeg kõigest 26:16.

05.10.13 Tartu Linnamaraton 42,2km
Õnnestunud maratoni realiseerimine. Pundid kelle tempos liikusin kaks kolmandikku trassist tegid just parajat tempot, seetõttu sain tempot tõsta veel viimasel kahel kilomeetril. Aeg 3:41:50

06.10.13 Linnajooks 6. etapp Paide 13,6km
Päev peale maratoni tehtud tulemusega super rahul, ise ka ei uskunud, et kuidas nii väsinud jalgadega üldse nii joosta saab, lootsin, et saaks 1:10-ga tehtud. Aeg 1:03:17.

21.12.13 Vana-Aasta maraton 42,2km
Kuna lund polnud ja pikem jooksutrenn oli niiehknaa plaanis siis sai ukerdamas käidud. Kaal suhteliselt üleval ja jooksumahud maas, eesmärk sai võetud 4h sisse mahtuda ikka, mis õnnestus. Peale 34. km oli ikka väga raske kuni kuskil 38. km-ni (isegi mõned kõnnilõigud viskas sisse), siis juba motivatsioon lõpu lähenemisest võttis üle. Aeg 3:57:31.

Üldplaanis oli areng suhteliselt ok ja treeningumahud alade lõikes proportsionaalselt paigas ning emotsionaalne tasakaal ka ilusti olemas, et ükski ala ei muutu tüütavaks.

Aasta 2014 eesmärgid on suhteliselt samad mis olid 2013, parandada iseenda tulemusi kui on sarnased olud ja tingimused, kahjuks triatloni puhul aeg ja kiirus ei ole ainsad tegurid, kui ikka meeletu tuul või palavus siis on numbrite võrdlemine mõttetu.