Aga lähemalt siis miks ja kuidas täpsemalt.
Ettevalmistus
Aasta jooksul peale eelmist täispikka on ettevalmistus olnud pehmelt öeldes kesine, olen ammu ennast seadistanud vahe-aasta lainele ja on olnud sees mitmed pausid treeningutes (elukoha vahetus, kooli lõpetamine, silmaoperatsioon, mitme nädalane haigus, kokkupuude rattal autoga jmt.) ning ka motivatsioonitus näiteks pukis ratast teha või kloorivees aeleda...
Aga vabandused vabandusteks, mahud on olnud midagi taolist:
Ujumine umbes 60km, millest päris palju õues. Puudu normaalsest ettevalmistavast mahust kuskil 250km.
Ratas umbes 4000km, mahu mõttes justui tunduks et midagi isegi on (4000-5000km on minu puhul täiesti ok maht aastas), kuid see on suures osas eelneva aasta numbri ja selle aasta aprilli-mai sees, ehk siis pikad pausid vahetult enne võistlusi ei ole kindlasti kasuks. Rattal pole saanud kuidagi jõudu taha, olematud tulemused ja power. Septembris tuli 20min avg 306w, sellel aastal üle 285w pole saanud.
Jooks umbes 1000km, mida on pisut vähe (võiks olla kuskil 1500km) kuid ei midagi hullu, jooksu vormi osas tegelikult väga migagi ette heita ei saa, täitsa tavaline minu keskmine vorm. Augustis sai peale täispikka trennides tehtud parim 5km ajaga 21:20 ja parim 10km 44:20 mis on minu kohta suht talutaval kiirusel liikumine.
Kaal on kõrge, polegi nii raskena ühtki täispikka teinud, nimelt 89,7kg näitas kaal võistluspäevale eelneval hommikul. Ilus oleks kui kaalunumber oleks seal 83-85 kandis, oluline vahe just jooksul. Jällegi laiskus ja mugavus grilli õlle lainel ja vabandusi pole.
Võistlused
Septembris-oktoobris üritasin realiseerida minu jaoks head kaalu (85kg kandis) ja jooksuvormi suhet mingiteks tulemusteks poolmaratonis ja maratonis.
SEB sügisjooksul poolmaratonis Tallinnas olin veel 14km peal 4:30 tempos, kuid siis tuli surm ja lõpp kulgesin kuidagi ukerdades ja kõndides vaheldumisi, tulemus nukker 1:43:31, lootus oli 1:37 kanti teha.
Tartu Linnamaratonis läksin liikuma 3:30 pundiga, kõik oli kena kuni umbes 25km-ni kus sain haamri, ilmselt ainult värska mis mul camelbakis oli ja paar geeli olid üheks puuduseks ja teiseks punt liikus kuskil 23-24km kandis ülesmäge pigem sinna 4:40 temposse mis mind lihtsalt ära küpsetas. Tulemus olematu 3:51:37, lootus oli 3:31 sisse ehk 5:00 per km temposse teha.
Vana aasta jooksu raames tegin pea kuu ilma trennita olnuna 8,4km miskit alla 40min, kus sain uue pulsirekorid 196 ja keskmise 186bpm, ilmselgelt oli süda puhkusel ja pidi meeletult vaeva nägema.
Mõned külajooksud eelmise aasta numbrisees Sauel ja Sakus sai ka kaasa tuiatud, kuid miskit tulemust ei tulnud ja plaaninudki.
2016 numbri sees tegin oma viienda 23km metsajooksu Tartus kaasa olematu jooksuvormi ja 92kg kehakaaluga mis tuli kõigi aegade halvim 2:07:02 , kusjuures rada vist oli ka lühem kui muidu.
Rattal sai kaasa tehtud Aerobike TT sari kus ühel etapil seoses vigastusega kokkupõrkes autoga ei saanud osaleda ning Tour de Tuletõrje raames üks 23km etapp Valgus (olgu öeldud, et mõnus rahulik kõrvaline kant ja hea korraldus, julgen soovitada ja osalen ise veel võimalusel sarja etappidel, lubati miskit pikemat järgmiseks hooajaks), mingeid mainimist väärt kiirusi ja jõunumbreid ei tulnud, parimatel etappidel 275w kanti ja kiirus oli parim viimasel Kiili etapil 39,1kmh reaalset ja protokollis seoses erineva trassi pikkusega 40kmh.
Triatlonidest tegin sel hooajal enne täispikka kaasa vaid kolm.
Tartu Mill, mis oli kohe peale kuu ajast pausi ja oli täielik läbikukkumine ajaga 2:34:23 kus ratast ei saanud absoluutselt liikuma ja olid krambid vahepeal ning jooksu ei olnud üldse.
Tallinna Triatlon, mis oli juba andnud natuke jälle treenimise aega tuli veidi paremini välja juba, ratta jõuga ei jäänud rahule, kuid jooks oli juba oluliselt parem, koguaeg 2:29:47. Tallinnas oli siis tegu päris ujumisega, Tartus laperdamisega 3kmh liikuvas allavoolus. Eelmisel aastal oli Tallinnas aeg 2:20 sisse, niiet ettevalmistuse tasemest loob mingi pildi.
Otepää Ironman 70.3, aeg kesine 5:16:44 kuid jäin väga rahule, suutsin enda jaoks teha täpselt ja konkreetselt kontrollitud võistluse, rattas oleks jah võinud keskmine olla veidi lähemal NP-le, vahe oli 25w, kuid üldplaanis olematu vormi pealt rasketes oludes oli isegi jooks väga nauditav, oleks jõudnud sellel trassil tollel päeval teha ka maratoni kenasti, panin tempot juurde alles viimased paar km, muidu oli treening ja test täispikaks nii toitumise kui tempovalikute osas. Jooksu aeg 1:53:22 nendes mägistes oludes ja minu jaoks väga rahuliku 158 pulsiga (oli alla 155 kuni viimased paar km juurde vajutasin natuks) ja kella järgi 5:19 per km tempoga on olematut vormi ja kaalu arvestades väga hea tulemus.
Täispikk triatlon 2016 kirjeldus.
Olin realist ja ei lootnud mingit rekordiparandust (parim siiani 10:30 ja teine 10:40) nende huumoritreeningute pealt, oli pandud plaan, et kui 11h sisse teeb on päev korda länud, kõik mis parem sellest on boonus.
Nagu ikka, umbes 7 paiku kohale, rattad, asjad kaenlasse ja vahetusalasse, seal mingeid küsimusi polnud, ratas paika, kott nagisse, number põsele ja mingi aeg kalipso soojendusujumiseks selga.
Ujumine
Vesi väidetavalt 19 kraadini tõusnud, paar päeva ennem käisid jutud 15-16 kraadist, selles osas positiivne uudis. Start nagu ikka suht rahulik, korraga vast sinna 70 inimese kanti läks vette, 200m oli rabistamist ja sai tiksuma hakata. Olematu ujumismaht andis tunda kuskil kolmandal neljandal 500m lõigul kui tempo juba sinna 2:00 kanti pudenes, esimene 500 oli 1:44. Ootuspärased jaheda vee ja vähese trenni tõttu tekkivad sääre ja varbakrambid hakkasid kuskil 2500m peal ja kestsid lõpuni, mis tappis kiirust ja maksid mulle vähemalt 3-5min seoses vees imelikus asendis jala hoidmise või suisa varvaste käega väänamisega. Aeg 1:18:00 ja pulss 141bpm ehk teine tsoon haigutamine. Võrreldes Otepääga kus panin suht stabiilselt ja naudinguga oli suht ebameeldiv eriti teine ring. Ahjaa, kohati oli väga madal ja pidi suisa põhjas paar sammu tegema, kuna kõht käis vastu põhja ning siin seal oli palju vetikaid. Lootus oli mul teha ideaalis 1:10 ja min plaaniks olin pannud 2:00 100m tempo ehk 1:16 aja, läks pisut üle kuid siin maksis talvine laiskus ja kurta midagi ei ole.
T1
Võtsin mõnuga:-) Ehk siis aeg jumala ükskõik, vaikselt velo juures asjatamine ja liikuma, aega kulus 3:23. Ei olnud mingit stressi ega plaani, kõik ootuspärane.
Ratas
Njah, minujaoks olid rasked olud, bossid rääkisid, et ideaalne veloilm, võta siis kinni. Ühes suunas tuul toetas, teises oli peaaegu vastu, pidevalt tugevnev ka. Temp oli liiga soe minule ja päike kõrvetas mind täiesti ära. Lisaks kombele kulus auk sisse ja pidin peale igat püsti lõiku kombet kohendama, et augu kohalt jalga veriseks ei hõõruks. Treeningud ja testid lubasid absoluutse miinimumina 215w ja ok plaanina 220w, ideaalplaaniks oli seatud 225w. Reaalsuses oli aga raske 210w peal hoida, esimene 100km oli mingi motivatsioonitaoline asi kus proovisin ikka vaikselt hoida, kuid avg jäi sinna 207w kanti. Siis võtsin rahulikumaks ja otsustasin, et säästan ehk natuke jooksuks siiski. Lõplik keksmine jõud jäi 185w ja pulss 142bpm, ajaks tuli 5:21 (sees üks max minut pudelite vahetus/täitmine). Avg kiirus olematu 33,7kmh vms. Ei tea mis põhjus oli, et jõudu absoluutselt ei kannatanud peal hoida, kohe jalg täis, ju ei olnud minu päev. Iseenesest velo aeg tuli üle keskmise kui kõiki osalejaid vaadata, niiet oli vist ka teistel raske kui minu mitmekümne minutiga täiesti tuksi läinud ratas on esimeses pooles.
T2
Nagu ka eelmine vahetus, ilma stressita rahulik lebo, ajaks ootuspärane 3:14.
Jooks
Vat see oli ikka ulmeraske. Mõte oli teha poole tunnised ringid ja niiviisi tiksudagi, treeningus on mul 5:20-5:40 tempo pulss alla 145 ja tunne ülirahulik, min plaan oli 5:45 temposse teha, et alla 4h jooks tuleks. Esimene ring oli plaanipärane, rattast pakkus jalad hakkasid tööle, pulss oli normaalne, kõik viimasepeal. Teine ring hakkas juba palav, pidi tempot alla laskma natuke, kuid siiski täitsa ok plaanipärase lähedal. Kolmas ring tundsin juba algul et kõhuga pole kõik korras, on nagu tükkis ja valuline, see tunne süvenes ja muutus kolmanda ringi teises pooles täielikuks takistajaks, iga jooksusamm oli valus, tuli alustada matkaga. Enam ei tarbinud ühtegi geeli, soola, spordijooki, lootsin kõhus olevat jama veega lahjendades saada kõhu paremaks, sest pulss ja jalg tahtsid täiega joosta, mitte tuiata. Nii mul kulges siis neljas ring enamasti kõndides ja viiendale ringile minnes istusin peldikuputkas, et äkki midagi tuleb välja, täielik vaikus sellekohapealt. Viiendal ringil mõtlesin katseteada nippi, et mulksuvast kõhust välja oksendada see mürk, näppe kurku ajades ja kõhtu sellejuures krampi ajades tuli välja ainult puhas peale joodud vesi ja sedagi vähe, mulksumist oluliselt ei vähendanud. Edasi jalutades hakkas pidevalt justkui parem ja sai proovitud kuuendal ringil ka paari jooksulõiku. Seitsmendale minnes mõtlesin et on hea mõte tavapärasele plaanile minna ja lisaks veele panna prooviks ka tilk ilma gaasita koolat energiaboostiks, see oli viga ja seitsmes ring tuli jälle nukram aeg ja valud olid esimeses ringipooles tagasi, ringi lõpp juba teigin kilomeetri täitsa ok jooksutempos, mot hakkas tagasi tulema. Kui support meeskond viimasele ringile minnes ütles, et sul on 33min aega et teha 12h sisse ja kõht oli juba parem siis otsustasin proovida, see vajas vähemalt 6:00 tempot. Vajutasin sujuvalt pulssi sinna 160 kanti kohati lastes isegi, jalg oli täiesti värske, süda sai ka 90bpm pulsi asemel jälle tööd teha ja asi sujus. Tänasin veel viimase joogipunkti toredaid motiveerivaid inimesi ja panin vaikselt juurde, viimane täis km tuli juba alla 5:00 tempos ja tunne oli selline, et kui saaks aega parandada nii, et paneks ühe ringi veel peale et kõige aeglasem ring maha saada, siis vast teekski seda. Kogu selle matka aeg tuli siis 5:12:13 millest ma jooksuks loeks 3,5 ringi ehk alla poole. Kadu minimaalselt tund, pigem enam, tulemus kõige nukram jooks sellel trassil 5x jooksul. Katkestamine tuleks minul kõne alla vaid siis kui ikkagi on oht konkreetselt mingi lihas või liiges ära lõhkuda, muidu kasvõi jalutan lõpuni, kuid mis seal salata, kui ikka 30km minna ja juba pead kõndima siis käivad igasugu mõtted peast läbi.
Finishiaeg: 11:57:52,9
Mitte just liiga rahuloleva näoga puhkus finishis.
Toitumine
Toitumise osas mingit erilist ei olegi, eelneval õhtul kerge pastaga laadimine, muidu rutiinne söök. Hommikul tavaline hommikusöök, enne ujumist lonks geeli, palju vett nii õhtul kui hommikul, topeltkogused magneesiumi.
Velol oli 6 soolakapslit, üks kohe peale ujumist ja iga tunni peale üks. Pudelis oli 7-8 geeli, raamikotis valmis murtud 5 batooni, raamipudelites spordijook ja lenksupudelis vesi. Kokku kulus 5 pudelit jooki, 2x500ml vett ja 3x600-700ml lahjat spordijooki, omaarust ei lasknud joogimõõna, aga võibolla oleks pidanud rohkem sisse valama siiski. Geelid olid testitud otepääl, SIS apelsini omad, seal oli kõik ok, velol tegelikkuses olid ka nüüd ok, kas jooksu jamad hakkasid sellest, ei tea.
Jooksul oli 3 soolakapslit tic-tac-i topsis seljal millest ühe jõudsin ära võtta teisel ringil plaanipäraselt, lisaks oli veel ka kaks väikest honeypoweri geeli taskus, mõte oli iga ring üks panna. Veel oli plaan viimastele ringidele kofeiiniga geelid ja gaasid välja loksutatud koola, sellest oli juttu ka eespool, kuidas plaan kulges.
Kogu energiakulu arvab garmin sinna 7500-7600kcal juurde, mis on sellist suvalist matkamist arvestatud loogiline, ma ise arvasin, et korralikult võisteldes sinna 150 pulsi lähedusse võiks olla see seal 9000kcal kandis.
Korralduslikud küsimused mida saaks parandada
Tee puhastus - pole näinud ühelgi aastal sellist massi kummipurunemisi, julgelt kümmekond. Võiks ikkagi tellida võimalusel selle pühkur auto eelnevalt läbi sõitma, väga mitmed rekka kummide purunemised olid teel olnud kus oli sodi teepeal näha.
Turvameeskond - vähemalt kaks nn turvajat olid küll konkreetselt mõttetud, üks oli Haapsalu poole minnes esimene meesterahvas, kes absoluutselt kunagi ühtegi autot kinni ei hoidnud ja lihtsalt sesis seal, ise pidi taga vahtima ja küljelt jälgima, minul oli kaks ohtlikku olukorda seal. Järgmine vanem meesterahvas Haapsalu poolt tulevate autode kinnihoidmise osas väärib aga kiitust, superhea, alati kui velo paistma hakkas oli mees teepeal ja pauh sau ees, vot nii peabki. Teine mõttetu turvaja oli enne saue viadukti kust tulid autod mis Tallinna poole lähevad, konkreetselt lasi autosi, ise oli autode poole seljaga ja näppis telefoni. Need asjad peaks väga konkreetselt ikka üle rääkima, mis siis saab kui selle inimese tõttu mingi kohalik või veel hullem välisvõistleja õnnetusse satub, kes vastutab? Nad peaks ikkagi väga konkreetselt teadma, et ratturi turvamine on nende põhiülesanne ja selleks nad seal ongi, mitte et a la seisa seal päev otsa ja vaata mis saab.
Kiirusepiirang Keila suunal - Kindlasti peaks organiseerima sinna kitsaste servadega Saue - Keila lõigule väga palju märke võistlusest ning kiirusepiirangu, praegu konkreetselt kõik lasid nibin nabin külje alt ja oli väga vastik ja ohtlik, samas mõtlen, et ise ka autojuhina ei teakski arvestada.
Meened - Kiidusõnad, et medal oli konkreetse ürituse jaoks juba oluliselt kvaliteetsem kui varem kuid siiski võiks olla mingi finisheri särk vms teemad.
Saan aru, et kõik need teemad maksavad, aga mina näiteks oleks julgelt nõus sellise ürituse eest 100+ eur välja käima kui saaks rahuliku südamega võistelda, sest ettevalmistus on pikk ja igasugu häirivad asjad on väga demotiveerivad. Samuti meened ja pressikajastus ja promo vajaks tegelemist, saan aru, et Urmas teeb seda heast tahtest null nivoo või suisa kuludega, aga ehk oleks põhjust Ain Alari teemadest snitti võtta, et jah kallis, aga korralduslikult asjalikum ja meeskond taga suurem, ei pea üks inimene ennast lõhki tõmbama ja ehk on ka huvi suurem.
Igatahes järgmisel korral olen ikka rajal ja piinlen meeleldi, saaks pisiasju väheke tuunida veel ja ennast ka muidugi vastavasse vormi viidud:-)
Positiivse küljepealt, kogemus jälle juures ja kuna oli selline pikem matk niisama, siis taastuskõverat praktiliselt ei ole, järgmine päev vara üles ja toimetama ilma probleemita.
